ÜRO: Õigus privaatsusele digitaalajas

Inimeste järgi nuhkimine ja privaatsuse rikkumine valitsuste poolt on tavainimestele palju meelehärmi valmistanud. 2013. aastal avaldas endine CIA töötaja Edward Snowden hulgaliselt informatsiooni USA tegevuse kohta Internetis, täpsemalt ebaseaduslik inimeste järgi luuramine.

Edward Snowden

Teema ei ole sugugi meediast kadunud, pigem on ta äratanud suurt rahvusvahelist tähelepanu ja mitte ainult tavainimestes, vaid ka teiste riikide valitsustes. Näiteks avastati, et USA luurab ka saksa poliitiku Angela Merkeli järgi, mis pani valvepositsioonile paljud liidrid üle maailma.

ÜRO Peaassamblee võttis vastu otsuse, mis toetab inimeste õigust privaatsusele Internetiruumis. Esimest korda on nii suurel tasandil mainitud online-turvalisust ja -privaatsust. Diskussiooni algatajateks olid Saksamaa ja Brasiilia ning neid toetasid 55 teist riiki, sealhulgas Prantsusmaa ja Venemaa. USA ei olnud mainitud, kuid arvatavasti oli otsus ajendatud viimase aja luureskandaalidest.

ÜRO otsus oli, et Internetis inimeste järgi luuramine rikub rangelt inimõiguseid, eriti nii suures mastaabis. Kuigi ÜRO-l ei ole otseseid õiguseid karistada riike luuramise eest, toob ta olukorrale tähelepanu. ÜRO seisukoht inimõiguste teemal on oluline ja seab ülejäänud maailmale eeskuju.

Allikas: http://www.un.org/News/Press/docs/2013/gashc4094.doc.htm

Venemaa kavandatav amnestia võib vabastada Pussy Rioti liikmed

Vaevalt leidub kedagi, kes poleks kuulnud Vene feministlikust punkbändist Pussy Riot. Bändi liikmed Nadezhda Tolokonnikova , Maria Aljohhina ja Jekaterina Samutsevitš esitasid 2012. aasta veebruaris Moskva Lunastaja Kristuse kirikus president Vladimir Putinit kritiseerinud laulu. Selle tagajärjel mõisteti naised eelmise aasta augustis rahvusvahelist tähelepanu äratanud kohtuasjas süüdi usuvihast ajendatud huligaansuses ning neile määrati karistuseks kaheaastane vabadusekaotus. Samutsevitš vabastati hiljem apellatsiooni alusel.

                                                              

 Maria Aljohhina ja Nadezhda Tolokonnikova

                                                                

Nende vabastamisele on kaasa elanud tuntud poliitilised jõud, kaasaarvatud meie vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Ameerika Ühendriikide president Barac Obama, kes kommenteeris, et selline sündmuste areng võib ülemaailmselt inimeste isikuvabadust ohustada. Avaliku toetust on avaldanud ka mitmed tuntud muusikud ning muud sõnavabadusest lugupidavad inimesed üle maailma.

President Vladimir Putin edastas duumale 09. detsembril Venemaa põhiseaduse 20. aastapäevale pühendatud amnestia seaduseelnõu. Kui see eelnõu seadusena kehtima hakkab, siis võib vabaneda suur hulk vange, kaasa arvatud need, kes on huliganismis süüdi mõistetud. Kavandatav amnestia annab lootust ka Pussy Rioti liikmetele ning kui kõik läheb hästi, siis Nadezhda Tolokonnikova ja Maria Aljohhina vabanevad juba selle aasta lõpus.

Allikad: http://www.independent.co.uk/news/world/europe/pussy-riot-may-be-free-by-new-year-after-judgement-is-overturned-by-russias-supreme-court-8998888.html
http://www.postimees.ee/2628654/venemaal-kaalutakse-suurele-hulgale-vangidele-armu-andmist
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/andres-herkel-pussy-rioti-karistus-naitab-vene-voimude-kriitikataluvust.d?id=64207599

Nelson Mandela mälestuseks

Viiendal detsembril kaotas maailm väga austatud ning suursuguse isiku- suri Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene mustanahaline president ja apartheidivastase liikumise sümbol Nelson Mandela.

Mandela oli inimene, kes pühendas oma elu vihkamise ja eraldatuse vastu võitlemiseks. Ta oli rahu, andestamise ja vastupanu ikoon. Ta oli mees, kes muutis oma suhtumisega maailma.

 Nelson Mandela kuulsamad tsitaadid:

«Olen võidelnud valgete ülemvõimu vastu ja olen võidelnud mustade ülemvõimu vastu. Usun demokraatliku ja vaba ühiskonna ideaali, kus kõik inimesed elavad võrdsena ja neil on samasugused võimalused. See on ideaal, mille nimel ma elan ja mida ma loodan kunagi näha realiseeruvat. Kuid kui elu nõuab, siis olen valmis selle ideaali eest ka surema».

«See, mis elus on tähtis, ei ole vaid see, et me oleme elanud. See, mida me oleme teinud teiste heaks, annab meie elule tähenduse».

«Olemaks vaba, ei piisa vaid ahelatest lahti saamisest, vaid tuleb elada viisil, mis aitab kaasa ja austab ka teiste vabadust».

«Ideesid saab edasi anda, kui mõistad kuulajaid ja viskad nalja. Rasketest asjadest rääkides tuleb olla täiesti rahulik. Just see mõjub ja paneb inimesed tegutsema. Ja mulle see meeldib».

«Mind nimetati minevikus terroristiks, kuid kui ma vanglast pääsesin, siis paljud, kaasa arvatud mu vaenlased, toetasid mind. Vabaduse eest võitlejad ei ole terroristid. Kuigi mind minevikus hüüti terroristiks, siis nüüd toetavad mind need, kes seda tegid».

«Mitte keegi ei vihka teist inimest sündides tema nahavärvi, päritolu ja religiooni tõttu. Ühiskond õpetab inimesi vihkama, kuid kui neid on võimalik õpetada vihkama, siis neid on võimalik õpetada ka armastama, sest armastus on inimesele loomulikum kui vihkamine».

«Hea haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks».

«Kui tahad vaenlasega rahu sõlmida, siis pead õppima temaga koostööd tegema. Siis saab vaenlasest hoopis sõber».

«Me ei saa surma eest põgeneda. Kui inimene on täitnud oma ülesande kaaslaste ja riigi suhtes, siis saab ta rahuliku südamega siit ilmast lahkuda. Olen andnud endast kõik ja selle tõttu jään ma igavikku».

«Julge ei ole mitte see inimene, kes ei karda, vaid see, kes võidab hirmu».

Allikas:http://www.postimees.ee/2621994/kumme-kuulsat-tsitaati-mis-parinevad-nelson-mandelalt

Tai poliitiline kriis

Tais on olnud korduvalt poliitiliselt rahutu alates 2006. aasta riigipöördest, millega kukutati võimult peaminister Thaksin Shinawatra pärast talle esitatud korruptsioonisüüdistusi. Thaksin on tänaseni paguluses vangistuse vältimiseks.

Tai pealinnas Bankokis jätkuvatel meeleavaldustel nõuavad demonstrandid peaminister Yingluck Shinawatra valitsuse tagasiastumist, väites, et tegelikult kontrollib olukorda riigis tema vend, ekspeaminister Thaksin Shinawatra. Lisaks on nad vastu ideele lubada endisel peaministril kodumaale naasta. Eesmärgiks on asendada valitsus mittevalitud rahva nõukoguga, mis olevat vajalik ekspeaministri poliitilise aparaadi võimult kõrvaldamiseks.

                                                           Valitsuse vastased meeleavaldajad loosungiga

Bankokis avaldas meelt 24. novembril üle 150 000 inimese, mida peetakse Tai viimaste aastate suurimaks protestiaktsiooniks. Vaibumatud meeleavaldused on tekitanud suurema vägivalla puhkemise ohu.

Meeleavaldajatel on olnud strateegiliseks eesmärgiks hõivata erinevad ministeeriumid, et peatada valitsuse töö, takistades personalil töötamast.

Üks meeleavaldajate aktiivne eestvedaja on olnud endine asepeaminister ja opositsiooniliidreid Suthep Thaugsuban, kes lubas hõivata „kõik ministeeriumid“.

Valitsusvastaste meelevallas on seni olnud transpordi- ja põllumajandusministeeriumid, rahandus- ja välisministeeriumid. Sündmuste arenedes tungiti ka relvajõudude peakontorisse, kutsudes sõjaväge ühinema nende võitlusega valitsuse kukutamiseks. Sõjaväe esindajad on nõustunud tuleval nädalavahetusel kohtuma Suthepiga, kuid pole veel täpselt selge mida see toob.

Üheksanda detsembri hommikul teatas peaminister, et saadab parlamendi laiali ja et uued üldvalimised toimuvad 2. veebruaril. Senikaua ei kavatse vaatamata opositsiooni nõudmistele Yingluck ametist lahkuda.

Vastasseis riigis valitseb Tai eliidi ja haritud keskklassi ning maapiirkondade elanikkonna vahel, mis moodustab Thaksini võimubaasi, kes on saanud tulu valitsuse populistlikust poliitikast. Teades, et Yinglucki ja Thaksini liitlased võidavad ka tulevased valimised peaaegu kindlasti, on Suthep kutsunud üles valitsust asendama „heade inimeste“ hulgast nimetatava rahvanõukoguga. Yingluck on selle idee kui põhiseadusevastase ja ebademokraatliku tagasi lükanud. Opositsioon jätkab protestiaktsioonidega.

Kui riik on kriisis, muudab see rahvusvaheliselt kõik teised riigid enda suhtes väga ettevaatlikuks. Keegi ei taha sattuda kahe tule vahele, eriti kui riigikord on korrast ära. Tai on eelkõige tuntud kui puhkekohana ning teenib turismi pealt oma põhilise sissetuleku. Hetkel on 39 riiki soovitanud oma kodanikel Taid mitte külastada ning see on ilmselt alles algus. Võrdlusena võib vaadata kuidas on kriis Egiptuse turismi kõigi aegade langusesse viinud. Majandusteadlased ennustavad, et praegused sündmused kahjustavad Tai turismi veel kaua.

Allikad: http://www.reuters.com/article/2013/12/12/us-thailand-protest-idUSBRE9BA16120131212
http://www.postimees.ee/2613928/tai-meeleavaldajad-tungisid-sojavae-peakorterisse
http://www.postimees.ee/2609808/tai-valitsusvastased-hoivasid-veel-mitu-ministeeriumihoonet
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/tai-peaminister-saatis-parlamendi-laiali-massimeeleavaldused-jatkuvad.d?id=67406076
http://www.postimees.ee/2626038/tai-peaminister-ei-kavatse-enne-valimisi-tagasi-astuda
http://www.tarbija24.ee/2614180/valisministeerium-hoiatab-taisse-reisijaid

Ilvesest

"Jälgin murega vägivalla eskaleerumist Kiievis. Lahenduseks ei saa olla eriüksuse kumminuiad rahumeelsete demonstrantide vastu ega ka buldooseriga valitushoonete ründamine. Euroopa Liit on seni kõnelenud Ukrainaga eeldusel, et tegu on riigiga, kes tagab rahva vabaduse ning võimaluse oma soovide ja murede rahumeelseks väljendamiseks," kommenteeris Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves. 

Erinevalt Sõõrumaast, kes ütles avalikult, et rahvas oleks pidanud juba varem Ukraina tänavatel hakkama meelt avaldama, on meie presidendi kommentaarid toimuva kohta tagasihoidlikud. Kui võrrelda Rüütliga, kes sai suhteliselt palju kriitikat ning Meriga, keda peetakse Eesti Vabariigi isaks ja monumenti väärivaks auinimeseks, on Ilves alati olnud nende kahe kõrval suhteliselt neutraalse mainega. Eestlasele omase tagasihoidlikkuse poolest on ta kohati saanud ka kriitikat, kuna pole poliitiliselt oluliste teemade puhul piisavalt oma meelt avaldanud. Palju kõneainet on pakkunud valimiskampaaniate rahastamine ning valimisvalvur Toomas Mattson on öelnud: “On olukordi, kus vabariigi president ei saa oma seisukohti väljendamata jätta ja see on minu arvates üks neist."

Võrreldes paari aastaga on Ilves siiski oma ütlemistega muutunud julgemaks. Lisaks poliitilisele tegevusele, on ta välisriikides elavatele inimestele silma jäänud kui innovaatilise ja kodanike algatusi pooldava riigijuhina. Tema Twitteri esimene säuts“Help, I’m being followed,” on tuntud, kui parim maailmaliidrite seas, ta paistis silma, kui osales Pussy Rioti toetuskontserdil ning alles eile kutsus oma Facebooki lehel rahvast hääletama, et Eesti tüdruk pääseks 300km pikkusele polaarmatkalae huskydega. Välismaalastele, kes ei ole kursis Eesti poliitikas toimuvaga, on meie president selliste üleskutsetega silma hakanud. Eelmisel suvel, kui käisin Lätis Positivus muusikafestivalil, sai Ilves oma sealviibimisega nii palju tähelepanu, et ürituse ajalehe esikaanel oligi meie presidendi pilt. Vestlesin ühe lätlasega, kes seostas minu päritolumaad kohe Toomas Hendrik Ilvesega ning ta rääkis, kui uhked me peaks selle üle olema ning paljud lätlased olevat lausa kadedad, et meil nii rahvalähedane president on. 

Täna anti Toomas Hendrik Ilvesele Washingtonis kõrge autasu innovaatilise kodanikuühiskonna arendamise eest. Nii et, olgem uhked, et meie väikse ja tagasi hoidliku Eesti riigipea on lisaks poliitilistele teemadele tuntud ka kui rahvalähedane kodanike algatuste pooldaja.

Rahvusvaheline reaktsioon Ukraina kriisile

Ukrainas on hetkel käimas massilised rahutused, mis iga päevaga saavad hoogu juurde. Protestid algasid valitsuse otsusest keelduda lepingust Euroopa Liiduga. Otsuse taga oli kavatsus taastada Venemaaga kaubandussidemed. Rahvas arvas teisiti ning seadis sammud tänavale meelt avaldama. Poliitiline aktiivsus, mis ei piirdu vaid hääletamisega, vaid ka reaalsete tegude ja sõnavõttudega on harv, kuid positiivne nähtus. Sama ei arvanud Ukraina võimud, kes vastasid rahumeelsele protestile vägivallaga. Selline käitumine andis inimestele mõista, et riigis ei ole kõik korras ning protestid võtsid palju suurema mõõdu.

Sõdurid Kiievi tänavatel. (Postimees/Scanpix)

Laiaulatuslikud kriisid nagu Ukraina protestid kutsuvad ka teisi riike ning liitusid omavahel arutama, kuidas oleks kõige mõistlikum edasi käituda. 3. detsembril toimus Brüsselis välisministrite NATO kohtumine, milles osales ka Eesti välisminister Urmas Paet. Just tema oli see, kes võttis esimesena sõna Ukraina teemal ning avaldas arvamust, et NATO peaks võtma seisukoha seoses Ukrainas toimuvaga. Välisministrite hulgas leidus kõhklejad, kes leidsid, et parem oleks mitte sekkuda. Meedias on sõna võtnud näiteks Vene välisminister Sergei Lavrov, kes kutsus üles teisi riike mitte sekkuma. Üllatav, et NATO istungil jagati tema arvamust, kuna Ukraina valitsuse käitumine rahvaga on demokraatia rajalt kõrvale kaldunud.

Siiski jõuti otsusele, et NATO seisukoht on vajalik ning valitsuse käitumine Ukrainas mõisteti hukka. Valitsust kutsuti üles opositsiooniga rahumeelselt arutlema ning käivitama vastavad reformid. Lisaks NATO-le väljendas ka Euroopa Liit pahameelt vägivaldse reaktsiooni üle ning hoiatas Ukrainat edaspidise jõu kasutamise eest rahva vastu.

Eks näeb, kuidas Ukraina valitsus sellele reageerib. Oma valikutes on nad otsustanud Venemaa kasuks. Rahvusvaheline surve lahendada protestid demokraatlikult on aga tugev ning olukord võib lõppeda edasise vägivallata. Rahva soovi rahuldamine liituda Euroopa Liiduga võib kujuneda keerulisemaks, kuna on alust arvata, et praegune valitsus on Lääne-Euroopa silmis oma usalduse kaotanud.

Seotud artiklid:
http://www.postimees.ee/2619176/ettepaneku-nato-avalduseks-ukraina-kohta-tegi-eesti-minister
http://www.postimees.ee/2619678/lavrov-valisjoud-ei-tohi-ukrainas-sekkuda
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/euroopa-liit-hoiatas-ukraina-voime-pohjendamata-jou-kasutamise-eest.d?id=67409548

ÜRO aastatuhande arengueesmärgid ja Eesti

2015. aasta septembris lepitakse kokku ÜRO aastatuhande eesmärkides, milles on oma roll mängida ka jõukamatel riikidel ja ühiskondadel. Peamiseks eesmärgiks jääb vaesuse vähendamine, millele tuleb seekord läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt kui 2000. aastal pigem patroneerival moel ja mittekaasavalt kokku lepitud. 

2000. aastal ÜROs sõlmitud rahvusvahelised aastatuhande arengueesmärgid olid maailmale läbimurdelise tähtsusega. Esimene ja keskseim oli ekstreemses vaesuses elavate inimeste hulga ja nälja vähendamine, lisaks  kuni 5-aastaste laste tervis, naiste suremus sünnitusel, laste õigus haridusele – sh just tüdrukute õigus põhiharidusele –, ligipääs puhtale joogiveele; HIV/AIDS, malaariasse ja tuberkuloosi suremuse vähendamine jt. Vaatamata puudustele osutusid aastatuhande eesmärgid õigeks lähenemiseks, mis lisaks valuteemade selgele teadvustamisele on suunanud ning mobiliseerinud vajalikku ressurssi nende leevendamiseks. Iga-aastased statistilised mõõtmised näitavad, et täna on peamine eesmärk, ekstreemse vaesuse ja nälja vähendamine poole võrra, juba täidetud ning seda ka rahvastiku kasvamise juures. Palju muret tekitab aga arengupartnerluse eesmärgi täitmine, mis  erinevatele alaeesmärkidele sisaldab ka arengu rahastamise kohustust rikaste riikide poolt. Arengu rahastamine on väga kompleksne teema ning mõneti ongi kõige lihtsam rünnata kergesti mõõdetavat doonorite poolt täitmata jäänud 0,7 protsenti SKTst vaeste riikide abistamiseks. See on seetõttu, et doonoritel tuli vahepeal üle elada raske majanduskriis ning ametlik kahepoolse arenguabi osakaal on arengu rahastamises ühtlaselt langustrendis. Ametliku arenguabi kohustuse täitmise teemat hoiavad vaesed riigid ÜROs kindlalt ja nõudlikult laual. Eesti liigitub maailmas rikkaks riigiks ning ametlik arenguabi on püsinud viimased aastad 0,1 ja 0,12 protsendi juures kogurahvatulust, valitsus peab kokkulepet seda osa võimaluste piires tõsta.

2015. aasta arengueesmärgid saavad olema  palju laiem ja kaasavam protsess, kus ka arengumaade jõud uusi arengueesmärke mõjutada on väga suur. Uute arengueesmärkide arutelu suundub üha selgemalt selles suunas, et kokkulepe hakkab puudutama omavahel globaalselt sidustunud valdkondi, nagu majandus, keskkond/kliima, ja sotsiaalfääri – kuna need teemad huvitavad võrdselt kõiki riike, siis peaksid eesmärgid olema suunatud universaalselt kõikidele riikidele. Ka Eestile.

Uute  oluliste eesmärkidena lisandusid muu hulgas (taastuv)energia tagamine, kliimasoojenemise peatamine, töökohtade ja tasakaalustatud majanduskasvu tagamine, head valitsemistavad ja tõhusad institutsioonid ning rahu ja rahumeelsed ühiskonnad. Neid ettepanekuid saab ka Eesti pidada väga heaks alguseks lähiajal ees ootavateks rasketeks läbirääkimisteks. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi täna me veel ei tea, millega arengueesmärkide arutelud ÜRO suurtes saalides päädivad, on  pikas perspektiivis kestlikust arengust võita kogu maailmal, ka Eesti lastel.

http://www.diplomaatia.ee/artikkel/uro-aastatuhande-arengueesmargid-ja-eesti/