Rahvusvaheline reaktsioon Ukraina kriisile

Ukrainas on hetkel käimas massilised rahutused, mis iga päevaga saavad hoogu juurde. Protestid algasid valitsuse otsusest keelduda lepingust Euroopa Liiduga. Otsuse taga oli kavatsus taastada Venemaaga kaubandussidemed. Rahvas arvas teisiti ning seadis sammud tänavale meelt avaldama. Poliitiline aktiivsus, mis ei piirdu vaid hääletamisega, vaid ka reaalsete tegude ja sõnavõttudega on harv, kuid positiivne nähtus. Sama ei arvanud Ukraina võimud, kes vastasid rahumeelsele protestile vägivallaga. Selline käitumine andis inimestele mõista, et riigis ei ole kõik korras ning protestid võtsid palju suurema mõõdu.

Sõdurid Kiievi tänavatel. (Postimees/Scanpix)

Laiaulatuslikud kriisid nagu Ukraina protestid kutsuvad ka teisi riike ning liitusid omavahel arutama, kuidas oleks kõige mõistlikum edasi käituda. 3. detsembril toimus Brüsselis välisministrite NATO kohtumine, milles osales ka Eesti välisminister Urmas Paet. Just tema oli see, kes võttis esimesena sõna Ukraina teemal ning avaldas arvamust, et NATO peaks võtma seisukoha seoses Ukrainas toimuvaga. Välisministrite hulgas leidus kõhklejad, kes leidsid, et parem oleks mitte sekkuda. Meedias on sõna võtnud näiteks Vene välisminister Sergei Lavrov, kes kutsus üles teisi riike mitte sekkuma. Üllatav, et NATO istungil jagati tema arvamust, kuna Ukraina valitsuse käitumine rahvaga on demokraatia rajalt kõrvale kaldunud.

Siiski jõuti otsusele, et NATO seisukoht on vajalik ning valitsuse käitumine Ukrainas mõisteti hukka. Valitsust kutsuti üles opositsiooniga rahumeelselt arutlema ning käivitama vastavad reformid. Lisaks NATO-le väljendas ka Euroopa Liit pahameelt vägivaldse reaktsiooni üle ning hoiatas Ukrainat edaspidise jõu kasutamise eest rahva vastu.

Eks näeb, kuidas Ukraina valitsus sellele reageerib. Oma valikutes on nad otsustanud Venemaa kasuks. Rahvusvaheline surve lahendada protestid demokraatlikult on aga tugev ning olukord võib lõppeda edasise vägivallata. Rahva soovi rahuldamine liituda Euroopa Liiduga võib kujuneda keerulisemaks, kuna on alust arvata, et praegune valitsus on Lääne-Euroopa silmis oma usalduse kaotanud.

Seotud artiklid:
http://www.postimees.ee/2619176/ettepaneku-nato-avalduseks-ukraina-kohta-tegi-eesti-minister
http://www.postimees.ee/2619678/lavrov-valisjoud-ei-tohi-ukrainas-sekkuda
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/euroopa-liit-hoiatas-ukraina-voime-pohjendamata-jou-kasutamise-eest.d?id=67409548