ÜRO aastatuhande arengueesmärgid ja Eesti

2015. aasta septembris lepitakse kokku ÜRO aastatuhande eesmärkides, milles on oma roll mängida ka jõukamatel riikidel ja ühiskondadel. Peamiseks eesmärgiks jääb vaesuse vähendamine, millele tuleb seekord läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt kui 2000. aastal pigem patroneerival moel ja mittekaasavalt kokku lepitud. 

2000. aastal ÜROs sõlmitud rahvusvahelised aastatuhande arengueesmärgid olid maailmale läbimurdelise tähtsusega. Esimene ja keskseim oli ekstreemses vaesuses elavate inimeste hulga ja nälja vähendamine, lisaks  kuni 5-aastaste laste tervis, naiste suremus sünnitusel, laste õigus haridusele – sh just tüdrukute õigus põhiharidusele –, ligipääs puhtale joogiveele; HIV/AIDS, malaariasse ja tuberkuloosi suremuse vähendamine jt. Vaatamata puudustele osutusid aastatuhande eesmärgid õigeks lähenemiseks, mis lisaks valuteemade selgele teadvustamisele on suunanud ning mobiliseerinud vajalikku ressurssi nende leevendamiseks. Iga-aastased statistilised mõõtmised näitavad, et täna on peamine eesmärk, ekstreemse vaesuse ja nälja vähendamine poole võrra, juba täidetud ning seda ka rahvastiku kasvamise juures. Palju muret tekitab aga arengupartnerluse eesmärgi täitmine, mis  erinevatele alaeesmärkidele sisaldab ka arengu rahastamise kohustust rikaste riikide poolt. Arengu rahastamine on väga kompleksne teema ning mõneti ongi kõige lihtsam rünnata kergesti mõõdetavat doonorite poolt täitmata jäänud 0,7 protsenti SKTst vaeste riikide abistamiseks. See on seetõttu, et doonoritel tuli vahepeal üle elada raske majanduskriis ning ametlik kahepoolse arenguabi osakaal on arengu rahastamises ühtlaselt langustrendis. Ametliku arenguabi kohustuse täitmise teemat hoiavad vaesed riigid ÜROs kindlalt ja nõudlikult laual. Eesti liigitub maailmas rikkaks riigiks ning ametlik arenguabi on püsinud viimased aastad 0,1 ja 0,12 protsendi juures kogurahvatulust, valitsus peab kokkulepet seda osa võimaluste piires tõsta.

2015. aasta arengueesmärgid saavad olema  palju laiem ja kaasavam protsess, kus ka arengumaade jõud uusi arengueesmärke mõjutada on väga suur. Uute arengueesmärkide arutelu suundub üha selgemalt selles suunas, et kokkulepe hakkab puudutama omavahel globaalselt sidustunud valdkondi, nagu majandus, keskkond/kliima, ja sotsiaalfääri – kuna need teemad huvitavad võrdselt kõiki riike, siis peaksid eesmärgid olema suunatud universaalselt kõikidele riikidele. Ka Eestile.

Uute  oluliste eesmärkidena lisandusid muu hulgas (taastuv)energia tagamine, kliimasoojenemise peatamine, töökohtade ja tasakaalustatud majanduskasvu tagamine, head valitsemistavad ja tõhusad institutsioonid ning rahu ja rahumeelsed ühiskonnad. Neid ettepanekuid saab ka Eesti pidada väga heaks alguseks lähiajal ees ootavateks rasketeks läbirääkimisteks. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi täna me veel ei tea, millega arengueesmärkide arutelud ÜRO suurtes saalides päädivad, on  pikas perspektiivis kestlikust arengust võita kogu maailmal, ka Eesti lastel.

http://www.diplomaatia.ee/artikkel/uro-aastatuhande-arengueesmargid-ja-eesti/